Quantcast
Channel: - TIMOR AGORA
Viewing all 15965 articles
Browse latest View live

KAPTURA BANDAR ILEGAL, PRENDE KARETA EIS SEKRETARIU ESTADU

$
0
0

DILI - Polísia  Nasional Timor Leste (PNTL) liuhosi Servisu Investigasaun Kriminal Nasional (SIKN), kaptura tiha ona bandar jogu SDSB ilegal inklui sidadaun Xineza nain 2, Timoroan nain 13.

Iha operasaun ne’ebé SIKN hala’o iha Domingu kalan (25/09), iha Aldeia Jembatang Besi, Suku Lahane Oriental, Postu Administrativu Nain Feto Munisípiu Dili, ne’e prende mos sasan eviéndia mak hanesan motor lima (5), kareta tolu (3) inklui kareta ida eis Sekretáriu Estadu ho inisiál RN nian no prende osan hamutuk US$ 1.770,000, no kupong mutin ne’ebé  mak sira faan.

SIKN lori kedas autór ho eviénsia hirak ne’e ba hatama iha sela hodi prosesa tuir lei, inklui Xinez nain rua ne’e uza pasaporte turista hodi hala’o atividade ilegal ne’e.

Jornalista Timor Post ne’ebé akompaña SIKN iha operasaun haktuir kronolojia katak, bainhira Polísia  sira too iha uma ne’ebé  mak hala’o  aktividade negósiu  ilegal  ne’e, sidadaun Xineza nain rua ho Timoroan 13 ne’e sura hela osan ne’ebé  mak sira nia kliente sira ba hatama, derepenti polísia tama sira halai fatin la di’ak  no kaptura sira ho evidénsia  kompletu.

Hafoin kaptura no rekolla evidénsia hotu, Komandante SIKN, Superintendenti Rudgeiro Lay,  ba Jornalista sira iha Kuartel Jerál  PNTL, Kaikoli, hatete, evidénsia  sira ne’e sei intrega  ba Ministériu  Públiku  (MP) hanesan nain ba asaun penal, no suspeitu sira ne’e sei detein hela iha sela polísia  munisípiu  Dili durante oras 72 hodi hein prosesu kontinuasaun.(way)

Timor Post

OPSAUN SOSIEDADE SIVIL BA KAZU TASI TIMOR

$
0
0

DILI - Organizasaun Naun Govermental (ONG) sira espera tribunál supremu Organizasaun Nasoens Unidas (ONU) nian bele iha nehan kondena Austrália, bainhira laiha nehan, di’ak liu estadu Timor-Leste deside hapara dezenvolvimentu greater sunrise.

“Ami nia solusaun mak ne’e, husik greater sunrise ba jerasaun futuru mak deside, ita la presiza bolu dehanterburu-buru(ansi) hodi dezenvolve sunrise, kazu iha tribunál bele la’o, tenke sukat, tanba ita kazu tolu iha tribunál no gasta ona osan lubuk ida,” afirma Peskijadór Lao Hamutuk, Juvinal Diaz ba Diáriu ne’e iha nia kna’ar fatin, Bebora, Segunda (28/9).

Sosiedade Sivíl sira ko’alia kestaun ne’e tanba governu Timor-Leste la konkorda ho pozisaun governu Austrália ne’ebé hatete katak Austrália iha direitu juridisional absoluta no eskluzivu iha Área Dezenvolvimentu Petrolíferu Konjuntu (JPDA).

Governu Timor-Leste fó ona notifikasaun kona-ba inisiasaun prosesu arbitrazen kona-ba tratadu tasi Timor. Iha notifikasaun ne’e Governu Timor-Leste la konkorda pozisaun Austrália.

Porta Voz Governu, Agio Pereira hasai deklarasaun ofisiál iha loron Kinta (24/09) liu ba hodi hatán ba polítika governu Austrália nian kona-ba tratadu iha Tasi Timor.

Peskijadór hosi Lao Hamutuk, Juvinal Diaz konkorda pozisaun estadu TL hodi lori Austrália ba tribunál arbitrazen internasionál hodi define loloos frontreira tasi entre rai rua nian.

Maibé Lao Hamutuk husu ba estadu tenke esplika tribunál ida ne’ebé TL lori ba.

“Tanba tribunál International Court of Justice nian, Austrália labele hetan legalby endingkatak bainhira  tribunál deside katak Austrália sala mós, Austrália dehan ami labele tuir, tanba Austrália la’ós  parte hosi prosesu rezolve frontreira tasi ho mandatóriu nian, entaun Timor-Leste bele lori Austrália ba tribunál maibé tribunál iha nehan karik, entaun di’ak, hodi fó presaun ba Austrália,” Peskijadór Lao Hamutuk, Juvinal Diaz informa ba Diáriu ne’e iha nia kna’ar fatin, Bebora, Segunda (28/9).

 Nia dehan, bainhira tribunál deside a favor ba TL, maibé Austrália la konkorda, entaun TL lakon rekursu lubuk.

“Tanba, ba tribunál tenke selu advogadu lubuk, tenke prepara buat barak, maibé em prinsipiu di’ak, tanba estadu Timor tenke reklama nia direitu soberania tasi nian,”tenik nia.

Tuir nia, luta ba frontreira marítima ne’e hanesan luta ida ne’ebé komplexu oitan, tanba luta ida ne’ebé lori prosesu naruk liu.

“Luta ida ne’e manan Austrália la’ós  lori ba tribunál de’it, luta atu manan labele ko’alia de’it iha mídia, maibé luta ida ne’ebé tenke hahú dezenvolve rai laran rasik,”katak nia.

Nia fó hanoin ba governu labele dependensia maka’as ba rendimentu hosi mina-rai, maibé governu tenke fornese moris di’ak ba povu hosi diversifikasaun setór importante hanesan agrikultura.

“Ha’u nia tauk mak governu gasta osan barak liu, korrupsaun maka’as liu, osan gasta arbiru de’it, mina Kitan maran ona, governu lakohi ko’alia, produsaun Bayu Undan ne’ebé menus ona, governu lakohi ko’alia. Ita nia problema rendimentu sustentável iha fundu petrolíru agora menus liu, governu la brani atu ko’alia,”dehan Peskijadór Lao Hamutuk ne’e.

Nia dehan, oras ne’e orsamentu estadu la sustentável ona. Ida ne’e mak sai problema bo’ot liu ba governu.

“Ami nia hanoin, frontreira marírima buat prinsipal ida, maibé jere finansas estadu ne’e mak prinsipal liu, tanba ho forsa ekonómiku de’it mak Timor-Leste bele avansa ba oin, polítika de’it labele,”Nia fó hanoin.

Nia dehan, bainhira Austrália la rezolve disputa frontreira tasi ho rezolusaun mandatóriu UNCLOS, solusaun mak negosiasaun bilateral.

“Ami prespektiva negosiasaun bilateral ne’e afavor liu ba Austrália du ke Timor-Leste, tanba Austrália poder ekonómiku ho polítika maka’as liu, tanba Austrália hakarak haluan tan ninia área marítima,”tenik Juvinal.

Tuir nia, nasaun Jigante Austrália bosok ten, tanba bosok rai ki’ik no kiak sira iha mundu ho malorek de’it.

“Sira nia bosok ne’e la subar, entaun ba ami nia hanoin solusaun halo negosiasaun ho Austrália duni, maibé ho dalan ida ne’ebé estratéjiku liu maka lalika uza kakutak fokus liu ba mina Timor, lalika asuntu mina ne’e bo’ot liu iha frontreira marítima, bele deskuti, maibé labele kahur ho mina-rai,”

Nia hatutan, governu tenke diversifika ona setór agrikultura (setór produtivu) hodi loke kampu servisu no hadia tan kualidade edukasaun inklui setór saúde.(vas)

Timor Post

ABAIXO PENSAUN VITALISIA

$
0
0

DILI - Movimentu Universitáriu Timor –Leste (MUTIL) halo asaun pasífiku hasoru  estadu liuliu ezije ba Parlamentu Nasionál  (PN) atu diskuti fila-fali no halo alterasaun ba lei númiru 1/2007 kona-ba pensaun vitalísia ne’ebé fó pensaun pursentu atus ida (100%) ba eis membru órgaun soberanu inklui eis membru governu no eis deputadu sira.

MUTL lamenta tebes lei ne’e tanba aleinde fó pensaun hanesan ho saláriu báziku membru órgaun soberanu ne’ebé ativu hela, hahú hosi eis Prezidente Repúblika, eis Prezidente Parlamentu Nasionál, eis Primeiru Ministru, eis membru deputadu no eis membru governu hotu hetan mos direitu regalias.

Katak, eis membru órgaun soberanu sira liuliu eis Prezidente Repúblika, eis Prezidente Parlamentu Nasionál, Eis Primeiru Ministru no eis Prezidente Tribunál Supremu iha mos direitu ba hetan tratamentu médiku espesial iha rai-liur inklui família sira (estadu mak finansia), halo viajen ba rai-liur ho família sira ho pasaporte diplomata-klase VIP (estadu mak finansia), iha direitu atu hetan uma rua (2), ida ba rezidénsia no ida ba nia private office (estadu mak finansia), inklui iha funsionáriu nain rua (2) no asesor nain ida (1) hodi halo servisu ba nia (estadu mak finansia), iha direitu ba atu hetan kareta foun ida kada tinan 5 (estadu mak finansia), halo importasaun material konstruksaun livre taxa, iha telefone fiksu rua iha uma (estadu mak finansia), livre taxa (la selu eletrisidade no bee moos).

Porta-voz MUTL, Faustino Soares, afirma, lei pensaun vitalísia ne’e hamosu realidade injustisa boot ne’ebé akontese iha povu ne’ebé sei ki’ak iha nia rain ne’ebé riku maibé grupu ida maka goza mesak.

“Ami husu Parlamentu Nasionál atu urjentimente halo alterasaun ba lei ne’e,” afirma Porta-voz Faustino iha nia intervensaun iha demostrasaun loron dahuluk, Segunda (28/09), iha iha kampu ex 744, Becora Kulau-Dili.

Demostrasaun ne’ebé sei hala’o durante loron tolu ne’e, sei kontinua ho asaun seluk bainhira Parlamentu Nasionál la ba promote tan ba sira katak bainhira maka ajenda hodi halo diskusaun ba alterasaun lei ne’e.

Faustino hatete, tuir konkordánsia ne’ebé mak MUTL halo ho autoridade siguransa, katak, asaun ne’ebé  maka hala’o iha loron tolu nia laran la hetan rezultadu pozitivu konserteja sei muda estratejia atu nune’e aumenta lian bele sai bo’ot liu tan hodi nune’e ukun nain sira bele rona.

Nia hatutan, ema hot-hotu hatene katak, demokrasia ne’e ukun nain sira tenki rona povu nia lian no asipirasaun, nune’e foin  sira bele halo lei no polítika tuir povu nia hakarak, maibé realmente povu barak mak sei kestiona  inklui ona mós ukun nain sira liu-liu Prezidenti Repúblika atuál inklui mós eis Prezidenti Josè Ramos Horta iha semana kotuk mós sira kestiona kona-ba  lei pensaun vetalísia ne’e maibé ukun nain iha PN laiha vontade para atu ko’alia.

“Ami halo ona peskija ba lei pensaun vitalísa ne’e, ami nia pesjika ne’e ami uza  metodu análisa  kausa efeitu, tanba saida mak kauza ne’e mosu no nia efeitu ne’e hanusa tanba ne’e mak ami halo analiza katak, ita haré  liu-liu iha parte aspeitu sosiál ekonomia polítika ba Timor nian ne’e kompara ba lei refere sei iha problema bo’ot,” lamenta Faustino.

Porta-voz ne’e mós husu ba Prezidente Repúblika, Taur Matan Ruak, atu haré tanba Prezidenti mós kestiona katak lei refere ladiak entaun tenki orientasaun mai hosi  leten para parte hosi  juridiku sira mós tenki haré  katak ninia fundamentu atu altera ne’e maka ida ne’ebé tenki haré  atu nune’e labele fó malisan at ida ba future Timor nian  ida ne’e mak estudante sira hakarak. (fer)

Timor Post

Fasilita Emprejariu La Selu Taxa Estadu, MP Ameasa Suspende Eis DG Alfandega Tinan 3

$
0
0

DILI - Iha alegasaun final Ministeriu Publiku akuza arguida Brigida da Silva ho pena efetivu tinan 2 iha prizaun, suspende ba tinan 3 ba krime abuzu poder no fraude fiscal. Enkuantu emprejariu Arthur Nagarjo prizaun tinan 3 suspende tinan lima ba krime fraude fiscal.

Liu husi alegasaun final Ministeriu Publiku husu ba tribunal atu aplika pena efetivu tinan 2 iha prizaun no suspende ba tinan 3 ba arguida Brigida da Silva tanba provadu komete krime abuzu poder no fraude fiscal.  No arguidu Arthur Nagarjo aplika pena prizaun tinan 3 suspende ba tinan 5 ba krime fraude fiscal.  Arguida Brigida provadu hanesan diretora geral Alfandega iha 2010 too 2013 , iha loron 20 fulan Febreiru 2013 arguidu Arthur liu husi nia kompania importa gajoel husi Singapura mai iha Dili. To iha porto arguidu la kumpri regras quick release, hodi la selu taxa ba estadu ho montante $ 237,89,59 centavus. Depois liu tiha loron 10 mak foin selu rihun $ 47,800 ba estadu, no taxa neebe seidauk selu hamutuk rihun $189,200.

Arguida Brigida autoriza arguidu hodi hasai gajoel husi Portu sem selu taxa ba estadu, tanba arguida aprova pedidu ba kompania hodi hasai mina husi Portu. Ho hahalok ida neemak MP akuza aguida komete krime abuzu poder no fraude fiscal. No arguidu Arthur hanesan emprejario la kumpri regras estadu nian, neebe bainhira foti sai mina la selu taxa ba estadu. Arguidu garantia ho nia gajoel neebe iha katak depois loron sanulu osan husi mina nee mak sei halo pagamentu ba estadu. Maibe depois loron sanulu arguidu la kumpri hodi selu osan rihun 237,89,59 centavus nee maibe foin selu deit rihun 42, 800. No osan neebe seidauk selu ba estadu hamutuk rihun 189,200. Ho ida nee MP akuza Arthur ho krime fraude fiscal.

Iha biban nee defesa husi arguida Brigida hatete, nia parte la satisfas ho krime neebe mak MP akuza ba nia kliente liliu kona ba abuzu poder. Tanba iha kazu nee arguida so halo tuir deit prosesu neebe mak iha ona, para oinsa estadu bele valorize emprejario ho estadu atu servisu hamutuk hodi oferese ahi ba povu sira.

 Tanba ahi nee importante ba servisu estadu nian, needuni hanesan estadu arguida tenke halo pedidu hodi bele hasai fodik mina nee. Sekuandu nia parte la ajuda emprejario, oinsa ho ahi bainhira emprejario sira la hatama mina ba iha EDTL nian. Signifika kuandu laiha mina, laiha mos ahi. Nunee servisu estadu nian mos sei la lao hotu. Tanba nee husu ba tribunal atu absolve arguida husi krime rua nee. Entertantu defesa husi parte arguidu Arthur nian husu ba tribunal atu aplika pena neebe justu ba nia kliente. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kuarta (30/9/2015). Domingas Gomes

Suara Timor Lorosae

PN Husu Reforma Funsaun Publiku

$
0
0

DILI – Reprejentante povu iha Uma Fukun Parlamentu Nasional (PN) husu atu reforma Funsaun Publiku, tanba durante halo rektutamentu ba funsionariu familia mak barak.

Tuir deputadu Osorio Florindo ba STL iha Paramentu Nasional depois remata plenaria Tersa (29/09) hatete, persija reforma estrutura funsaun publiku tanba durabte nee halo prosesu rekrutamentu ba funsionariu sira familia mak barak.

Tenke hare situasuan nee ho diak tanba kuaze institusaun estadu neebe mak halo rekrutamentu ba timor oan atu sai funsionariu nee dala barak liu sira bolu malu permeiru voluntariu depois kontratadu no la kleur tan molok ema loke rekrutamentu sira iha laran ona ida nee tenke hadia tanba se hanesan nee ita hamosu familiarismu, grupu no partidu iha institusaun estadu nee labele,” hatete Osorio.

Nia hatutan iha Institusaun balu iha grupu familia hanesan fen ho laen, oan, subrino, subrina servisu hotu iha fatin ida, ida nee hahalok neebe mak la diak no taka dalan ba publiku tanba nee funsaun publiku tenke avalia sira nia servisu atu nunee labele politija servisu.

Iha fatin hanesan Vise Prezidente Parlamentu Nasional, Aderito Hugo, hatete durante tinan 15 nia laran funsaun publiku ejisti maibe saida mak akontese, ema hotu preokupa no kestiona tebes atendementu funsaun publiku nian. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kuarta (30/9/2015). Thomas Sanches

Suara Timor Lorosae

Governu Duni Obrigatoriu Povu Uma Kain 18, Taur Husu Tenki Fo Kompensasaun

$
0
0

DILI - Sestu governu konstitusional liu husi Ministeriu Justisa duni povu uma kain 18 iha aldeia 20 Setembru suku Comoro, Postu Administrativu Dom Alexo obrigatoriu sein iha koinesementu husi lider komonitaria no indimizasaun.

Ba preokupasaun nee Prezidente Republika Taur Matan Ruak hatete hasai sidadaun obrigatoriu tenki liu husi dialogu no komonikasaun ho sidadaun sira, husu atu fo indimizasaun ba populasuan sira.

Hau hatene no senti kuandu ita uma laiha, tamba uluk hau muda tun sae, tan nee prezidente preokupa no apelu ba governu halo favor kontaktu ho sidadaun sira hodi apoiu sira atu hetan fatin,” dehan Taur hodi hatan preokupasaun Sosiadade Sivil, Tersa (29/09/2015) durante enkontru.

Iha fatin hanesan Xefi Aldeia 20 Setembru Marcelino Vaz hatete nia parte senti triste tamba husi diresaun teras propriedade no Ministeriu Publiku laiha karta notifikasaun, maibe derepente deit sobu povu nia uma iha loron 25 Setembru 2015.

Nunee mos Diretur FONGTIL Arsenio Perreira hatete asaun nebe mak iha Prezidente foti kedas hodi haruka ninia asesor atu fo atensaun, hodi foti dadus laos kontra dezemvolvimentu maibe fo kompensasaun ba povu. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kuarta (30/9/2015). Timotio Gusmao

Suara Timor Lorosae

PN Prontu Atu Diskuti Lei Pensaun Vitalisia, Maibe Laos Ho Presaun

$
0
0

DILI – Reprejentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasional (PN) pronto atu halo diskusaun ba lei pensaun vitalisia, neebe mak halo maioria povu tomak hakilar nomos halo demostarsaun.

Tuir deputadu, Aniceto Guterres, liu hosi Plenaria neebe mak halo iha Uma Fukun Parlamentu Nasional (PN) Tersa (29/09) hatete Parlamentu Nasional pronto atu diskuti lei pensaun vitalisia maibe laos iha presaun nia okos.

PN sei halo alterasaun ba lei nee maibe komonikadu ida neebe hatoo hosi estudante sira nee laos ona hatoo aspirasaun ba PN maibe presaun ida tanba nee ita label servisu iha presaun nia okos tanba PN iha ninia ajenda rasik tanba nee la persija halo presaun ba PN,” dehan Aniceto.

Nia husu ba estudante sira atu labele deit hakilar membru deputadu iha Parlamentu Nasional maibe hakilar mos membru governu, tanba eis membru governu balu mos simu pensaun vitalisia liu-liu ida neebe mak uluk lakohi ukun an mos simu hotu ida nee la justu iha justisa sosial.

Iha fatin hanesan deputadu Fransisco da Costa mos husu ba estudante sira atu labele ameasa PN liu hosi demostrasaun, tanba liu hosi demostrasaun sei la rejolve problema no PN rasik pronto atu diskute lei pensaun vitalisia. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kuarta (30/9/2015). Thomas Sanches

Suara Timor Lorosae

Taur: La Muda Pensaun Vitalisia PARPOL Oho Aan

$
0
0

DILI - Pensaun Vitalisia sai preokupasaun sidadaun hotu, tamba nee reprejentante povu iha uma fukun Parlamentu nasional sei muda antes mandatu remata, kuandu lamuda mak Partidu Politiku (PARPOL) sei oho aan kuandu tama iha kampaina parlamentar 2017.

Deklarasaun nee fo sai husi Prezidente Republika Taur Matan Ruak wainhira halao enkontru ho Organizasaun Sosiedade sivil, Rede Seitoral inkliu individuais sira iha salaun Xina Palasiu Prezidensial Nicolao Lobato.

Hau hanaoin no hakarak garantia sei muda lei pensaun vitalisia, se lamuda partidu sira oho aan nee, sei muda mais dala ruma bele tinan oin tamba sira nia mandatu seidauk hotu too iha 2017,” dehan Taur hodi Hatan Preokupasaun Sosiedade sivil Tersa (29/09/2015) durante enkontru.

Nia hatete sidadaun sira bele koalia barak, komesa husi Prezidente Republika, sidadaun sira, estudante mais atu muuda lei nee depende Parlamentu tamba sira maka bele muda, tan nee hotu-hotu hein desizaun husi Parlamentu nian.

Iha fatin hanesan Diretur FONGTIL Arsenio Perreira hatete reve pensaun vitalisia laos husi estudante no sosiedade sivil, deit maibe husi povu hotu tamba lei nee hamosu injustisa ida nebe hamosu husi Reprezentante povu iha uma fukun Parlamentu Nasional. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kuarta (30/9/2015). Timotio Gusmao

Suara Timor Lorosae

FRETILIN Apresia Servisu Governu

$
0
0

DILI - Presidente Bankada FRETILIN, deputadu Aniceto Guterres ho deputadu Osorio Florindo aperesia servisu Guvernu, neebe mak halao durante nee, Maibe presiza esforsu –an nafatin.

Presidente Bankada FRETILIN, deputadu Aniceto hatete, ho problema hirak nee bele foti kesaun ida katak, falta koordensaun iha Minesteriu nia laran, atu hahu implementasaun. Koalia kona ba eletrisidade rin sira nee tutela Iha MOP nia okos, maibe oinsa lina koordensaun entre Minesterial ba probelma ida nee.

Ohin loron 28 Setembru 2015 Minesteriu Obras publika to iha Parlamentu nacional hodi responde ejijensia Deputado sira nian kona ba Infrastrutura, Be mos, eletrisdade no transporte, hanesan ita hatene katak problema Infrastrutura nee barak, Bancada FRETILIN mos hatene katak guvernu mos halo buat barak ona, halo nafatin esforsu pelu menus too ohin loron nian, Bancada FRETILIN bele hateten katak, ami fo apresiasaun boot ba governu ba resultadu nebe alkansa to ohin loron , ho esforsu hotu-hotu nebe guvernu halo planu tuir plnau anual ninian , ami fiar katak guvernu sei halo nafatin esforsu atu resolve problema nebe iha no responde prekupsaun nebe koloka,”dehan Presidente bankada FRETILIN Aniceto.

Nia hatete tuir kestaun nebe FRETILIN rejista mak hanesan kualidade projeitu sira nebe laiha kualidade, jestaun ba projeitu sira.

Iha fatin henesan Deputadu Osorio Florindo membru komisaun E infrasturtura hatete, koalia kona ba reseita maka projetu hotu–hotu nebe halo iha Timor Leste tenki submete ba laboraturium hodi bele hetan reseita. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kuarta (30/9/2015). Carme Ximenes

Suara Timor Lorosae

Indonésia preocupada com entrada de droga no país através de Timor-Leste

$
0
0

Jacarta, 29 set (Lusa) - A agência antinarcóticos da Indonésia (BNN, na sigla indonésia) está preocupada com a entrada de droga no país através de Timor-Leste e alerta que o pequeno território faz parte das rotas de organizações criminosas internacionais.

Segundo o porta-voz da BNN, Slamet Pribadi, "há muitas mulheres" a traficar droga proveniente da Nigéria e isto é um "problema não só para a ASEAN [Associação das Nações do Sudeste Asiático], mas também para Timor-Leste".

"Os grandes chefes [do tráfico internacional] são da Nigéria e da China" e a droga passa "pela Malásia para depois chegar à Tailândia, Timor-Leste, Indonésia e Filipinas", disse.

Os Estados-membros da ASEAN já concordaram em cooperar no desenvolvimento da segurança portuária no âmbito da luta antidroga e, entre este ano e o próximo, os dez países vão discutir como lidar com o problema das drogas provenientes da Nigéria, sendo que Timor-Leste, que ainda não faz parte do grupo, será convidado a participar, adiantou.

Questionado sobre números relativos à entrada de droga na Indonésia via Timor-Leste nos últimos anos, Slamet Pribadi recuou até 2012 para dar o exemplo de dois casos de tráfico de seis quilos de metanfetamina, afirmando não ter mais dados.

O tráfico de droga proveniente de Timor-Leste não é "muito grande" comparativamente ao que é apanhado nas rotas ligadas à Malásia e a Singapura, mas o porta-voz da BNN está preocupado com a falta de segurança no país mais recente do Sudeste Asiático.

"A forma mais fácil para fazer entrar narcóticos ilegalmente na Indonésia é por Timor-Leste, porque há falta de segurança no aeroporto [de Díli]", onde nem existem equipamentos de "raio-x para ver o que está dentro das malas", alertou.
Depois disso, a droga é transportada para a Indonésia pelas fronteiras terrestres ou por via marítima.

As autoridades policiais timorenses estão em conversações com a BNN para receber formação na luta contra o tráfico, sobretudo na área da "aplicação da lei", acrescentou, respondendo que o treinamento deverá começar "o mais rápido possível", sem arriscar uma data.

Em declarações à agência Lusa, Slamet Pribadi defendeu que Timor-Leste deveria aplicar a mesma "legislação firme" que está em vigor na Indonésia para lutar contra o problema e assim "tentarmos juntos reduzir as drogas ilegais" na região.

O maior país do Sudeste Asiático tem uma das leis antidrogas mais rígidas do mundo, que inclui a pena de morte, enquanto a pena máxima para quaisquer crimes em Timor-Leste é de 25 anos de cadeia, podendo ser aumentada para os 30 em casos especiais.

"Se somente a Indonésia for muito rígida, aplicando um castigo muito forte, eles vão correr para Timor-Leste", alertou.

A Indonésia retomou este ano as execuções de traficantes por fuzilamento, com o Presidente Joko Widodo a justificar que todos os dias morrem entre 40 a 50 indonésios por causa de narcóticos, um número contestado por alguns especialistas.

Depois de ter executado este ano 14 pessoas, entre as quais dois brasileiros, o país tem ainda 72 pessoas ligadas ao narcotráfico no corredor da morte, nenhuma delas oriundas de países oficiais de língua portuguesa, de acordo com o mesmo responsável.

Slamet Pribadi espera que todas as execuções aconteçam "este ano", para tentar dissuadir eventuais traficantes de entrar no país, mas tal depende de decisões judiciais.

Contudo, a próxima ronda de execuções deverá acontecer no próximo ano, de acordo com o gabinete da Procuradoria-Geral citado pela imprensa indonésia.

AYN // PJA

Cavaco encontra-se hoje em Nova Iorque com PM de Timor-Leste e comunidade portuguesa

$
0
0

Nova Iorque, 28 set (Lusa) - O Presidente da República regressa hoje às Nações Unidas para a abertura da cimeira sobre a luta contra o terrorismo, no segundo dia da visita a Nova Iorque que terminará com um encontro com a comunidade portuguesa.

Depois de segunda-feira ter participado na sessão de abertura da 70.ª Assembleia Geral das Nações Unidas, o chefe de Estado português, Aníbal Cavaco Silva, regressa hoje à sede da organização para participar na abertura da cimeira dos líderes sobre a luta contra o terrorismo e o extremismo violento, convocada pelo Presidente dos Estados Unidos da América, Barack Obama.

Ainda durante a manhã, Cavaco Silva terá encontros bilaterais com os seus homólogos do Kosovo, Paraguai e Colômbia.

Depois do almoço, pelas 15:00 locais, o Presidente da República terá um encontro com o primeiro-ministro de Timor-Leste. Esta será a primeira vez que Cavaco Silva estará com Rui Maria de Araújo, no cargo desde fevereiro.

Ao final da tarde, o Presidente da República partirá para Newark, onde se irá encontrar com a comunidade portuguesa. No último grande encontro do chefe de Estado com as comunidades estarão presentes portugueses e luso-descendentes oriundos de vários Estados norte-americanos da Costa Leste.

VAM // SMA

Erros processuais podem condicionar caso de ex-ministra timorense Emília Pires - parecer

$
0
0

Díli, 29 set (Lusa) - Um parecer jurídico pedido pelo Governo timorense considera que "vicissitudes processuais" na fase de instrução do processo contra a ex-ministra das Finanças que começa a ser julgada na próxima semana podem ter um "reflexo negativo" na sua defesa.

O parecer, a que a agência Lusa teve hoje acesso, foi solicitado pelo Executivo timorense depois de Emília Pires ter exercido, em março, o seu direito de petição, denunciando o Governo de Timor-Leste e outras entidades pelo que considera "diversos erros e ilegalidades relativos ao processo-crime" em que é arguida.

Referindo várias irregularidades, o parecer concorda com a posição de Emília Pires, levantando dúvidas sobre alguns aspetos processuais e até sobre a forma como as medidas de coação foram aplicadas.

"Relativamente à arguida Emília Pires afigura-se difícil o preenchimento de qualquer um dos tipos legais de crime que lhe são imputados, sobretudo porque (...) não existem evidências (nos autos) de que tenha praticado atos relevantes no âmbito dos procedimentos em questão", lê-se no texto.

Emília Pires começa a ser julgada na próxima segunda-feira, em Díli, acusada da prática de crimes de participação económica em negócio e administração danosa quando ainda era ministra.

Pires e a ex-vice-ministra da Saúde Madalena Hanjam são arguidas por alegadas irregularidades na compra de centenas de camas hospitalares em contratos adjudicados à empresa do marido da ex-ministra das Finanças, com um suposto conluio entre os três para o negócio, no valor de 800 mil dólares.

O julgamento foi adiado a 23 de março depois da apresentação pela defesa de Emília Pires de vários recursos por alegadas irregularidades, entretanto indeferidos.

No texto em que exerceu o direito de petição, Emília Pires considera a acusação de que é alvo "totalmente infundada", afirmando que desde o início do processo têm ocorrido "violações sistemáticas e graves" dos seus direitos enquanto arguida e "decisões arbitrárias e incompreensíveis" da justiça.

"Trata-se de um exemplo de tudo o que não pode nem deve acontecer num Estado de Direito", sublinha, detalhando o que diz serem os erros processuais e outros centrais à sua acusação pela procuradoria timorense.

O Governo solicitou, em resposta, um parecer independente a uma sociedade de advogados de Timor-Leste (a Da Silva, Teixeira & Associados), a quem pediu uma análise de todo o processo.

Nesse documento, de 121 páginas, os advogados consideram que, no que toca à compra das camas, Emília Pires se limitou "a receber a justificação de fonte única de fornecedor proveniente do PM e, por outro lado, a remetê-la, por ser o competente para o efeito, ao Ministério da Saúde, sem que (...) essa intervenção possa ser entendida como aprovação da referida justificação".

Nos dois contratos, sublinha o parecer, o recurso à Reserva de Contingência Orçamental "foi sempre aprovado pelo primeiro-ministro" pelo que "as decisões finais não foram tomadas pelas arguidas, mas sim por uma terceira pessoa: o PM".

"Dos elementos que constam dos autos, do nosso ponto de vista, e contrariamente à tese sustentada pelo Ministério Público, não parece existir, no caso, impedimento nem qualquer conflito de interesses. E não parece existir, desde logo, porque não vislumbramos na lei nenhum impedimento de participação em processos desta natureza", refere ainda.

Mas mesmo que esses impedimentos existissem, prossegue o texto, a acusação não teria qualquer validade porque a intervenção da arguida "resumiu-se (apenas) ao procedimento relativo ao recurso à Reserva de Contingência, não tendo qualquer intervenção a jusante, mormente, na escolha do procedimento pré-contratual ou até mesmo na escolha do fornecedor".

Motivo que leva os advogados a concluir que "perante a ausência de factos aptos a preencher o elemento volitivo do dolo relativamente ao crime de participação económica em negócio pela arguida Emília Pires" os tribunais deveriam ter declarado a "nulidade parcial" da acusação.

ASP

MCIA-MS-MF sei kria lei regula importasaun sigaru

$
0
0

DILI - Ministeriu kompetente no relevante hanesan ministeriu komersiu industria no ambiente – MCIA, ministeriu saude – MS, no ministeriu finansas – MF iha planu prepara regulamentu ba asuntu tabaku ka sigaru. Planu atu regula komersiu tabaku iha Timor-Leste ne’e relasiona ho taxa konsumu tabaku ka sigaru iha Timor-Leste ne’ebé aas liu iha mundu. Tuir dadus organizasaun saude mundial katak 70% mane timoroan mak fuma, no 42% husi labarik entre tinan 13 – 15 fuma sigaru iha Timor-Leste. Numeru timoroan fuma tabaku ne’e sempre aumenta ba bebeik.

Primeiru Ministru Rui Maria de Araujo rasik sempre hato’o apelu ba komunidade sira labele kontribui ba fuma bebeik tanba fuma ne’e parte ida estraga mos ita nia saude. Alende fuma, durante konsumedor fuma sigaru gasta osan sai barak liu ba sigaru. 

“Tanba ne’e iha parte Ministeriu Comercio Industria no Ambiente liu husi diresaun Komercio, Ministeriu, Ministeriu Saudi no Ministeriu Finansas, Ekonomia, liliu MCIA liu husi Diresaun Nasional Regulasuan Komersiu, iha ona planu ba 2016 prepara regulamentu ruma para bele regula importasaun sigaru (tabaku) mai Timor Leste ne’e nune’e bele limita ona,” Diretor Diresaun Nasional Regulasaun Komersial Domingos da Costa Guterres kasu lia hirak ne’e ba jornalista Business Timor semana liu ba iha nia knar fatin Fomentu Mandarin, Dili.

Nia esplika MCIA bele hamutuk ho ministreiu relevante hanesan saude, ministeriu finansa liliu diresaun alfandenga bele servisu hamutuk para bele hare asuntu ida ne’e ho didiak.Talves husi komersiu bele prega presu ba tabaku ne’e bele sae maka’as, hodi bele prevene ema hotu iha Timor Leste labele asesu ba fuma ne’ebé maka’as, atu labele fo impaktu ba ema nia saude. 

Diretor ne’e reafirma tan katak regulamentu ne’ebé MCIA hanoin prepara iha 2016 ne’e, sei iha regulmentu konjunta husi MS, MCIA no MF sei hamutuk para hare klean liu ba esbosu regulamentu ne’e rasik hodi bele regula importasaun tabaku. Tuir nia katak realidade tabaku ne’ebé tama iha Timor Leste ne’e aas. Iha sigaru marka oioin maka tama tanba konsumedor barak tebtebes, husi labarik ne’ebe idade 13 ba leten. joven, ferik, katuas sira ne’ebe idade ona. 

“Iha parte Governu mos seidauk halo kontrola di’ak ba asuntu ida ne’e, ita bele dehan importasuan tabaku mai Timor Leste ne’e, iha diresaun ne’e data seidauk iha maibe alfandega talves data ne’e iha,” Diretor ne’e rekoñese. Tuir diretor ne’e vantajen mak, bele dehan sigaru ne’e bele atende ema nia gostu atu bele fasilita sira nia hakarak. Dezvantajen iha parte ida sigaru ne’e, tuir ema matenek nain husi parte saude katak tabaku ne’e rasik ameasa ba ema nia saude. Dezvantajen ida ba ekonomia rasik tanba sigaru ne’e bele karun to’o iha ne’ebé mos ema nunka hakilar dehan sigaru folin sae, maibe kuandu nesesidade baziku hanesan foos, mina kuandu sae ema hakilar. 

“Governu iha ona planu atu kria regulamentu atu hasae impostu ba sigaru no hasae presu ba sigaru, ne’ebé tenki diferesnia ho sasan sira seluk. Tanba sigaru alende estraga ema nia saude dala ruma ema fuma mos iha mikrolet laran, iha bis laran no mos iha area sira hanesan iha eskola ne’ebé dala ruma ema fuma iha fatin publiku bele fo impaktu ba ema seluk nia saudi,” katak diretor ne’e. 

MCIA mos atu kria regulamentu espesifiku ida atu hare liuba kontrola tabaku ne’e rasik. Laos atu hapara total, maibe Governu kria regulamentu ida ne’ebé bele hasa’e nia presu ne’e aas. Nia afirma agora dadauk tasa ba tabaku ne’e iha duni regulamentu ne’ebé implementa husi alfandega ho pursentu ida maka’as. Maibe governu mos tenta hela atu kria regulamentu para hare ba nia presu, tenki fo nia presu ne’e aas no hare mos na ninia impostu, nune’e ita bele minimiza konsumedor.

MCIA mos sei halo konsultasuan publika, alende ne’e tenki iha instituisaun interligadu presiza rekomenda mak foin bele tau tabela presu ba sigaru. Diretor ne’e dehan tabaku sira ne’ebé tama ne’e laos impaktu husi merkadu libre, maibe konforme ba kuantidade konsumidor ne’ebe gosta fuma. Kompañia distributor ne’ebe hatama sigaru ne’e nia hare husi ida ne’e, se konsumidor bara konserteza kompañia hakarak hatama barak. “Laos dehan dehan ita merkadu libre. Ita timor sidauk tama iha merkadu libre, maibe sei sai observador ba asuntu ida ne’e,” katak diretor ne’e.

Iha nasaun balu bele tama hanesan merkadu libre, maibe sigaru sei menus ne’e tanba ema bele kontrola laos criteria libre buat hotu-hotu tama mai libre maibe lae, tenki kumpri regra ne’ebé nasuan iha. Nia esplika politikamente iha buat rua mak Governu foti. Ida Governu bele hasae nia tarifa katak tenki hasae nia impostu maka’as. Kuandu impostu maka’as ona automatikamente nia presu ne’e karun.

Politika seluk diretor ne’e dehan, bolu politika kuota. Katak kompañia hotu-hotu labale hatama sigaru tuir nia gostu, maibe kompañia ida ne’ebé Governu maka desidi bele hatama atu nune’e Governu bele kontrola sirkulasaun tabaku ne’e. “Aban bainrua Governu kontrola, kerdizer Governu bele regula ona ema publisidade ne’ebe tau arbiru iha fatin bubliku, liliu publisidade kona-ba tabaku, Alcohol. Agora dadauk regra sira ne’e seidauk iha ne’e maka publisidade sira ne’e, ate iha eskola mos ema tau publisidade bobot ida ne’e aban bainrua governu sei bandu,” katak diretor ne’e.

Lisensa ne’e govenu liu husi instituisaun SERVE liu husi MCIA mak fo lisensamentu ba sira, no sira kompañia sira tenki kumpri rekejitu lubuk ida. Signifika aban bainrua Governu kuandu iha ona regras ema hotu bele hatama maibe Governu sei rekomenda ba kompañia ne’ebé mak bele hatama. “Se nia hatama tina ida nia tenki hatama de’it hita ida ne’e Governu mak sei determina maibe ida ne’e sei iha draf nia laran grasa dedeus iha 2016 mai Govenu bele hamosu ona regulamentu espesifiku balun para regula sigaru,” katak diretor ne’e.

Nia dehan baze legal iha ona maka Governu bele halo intervensaun. Baze legal ne’e ezisti para ema bele kumpri se lae ita ba kulia de’it ema sei la kumpri. Nia dehan kona-ba reseita ba estadu konserteza sigaru ne’e rasik mos hatama reseitas barak ba ita nia estadu, maibe parte seluk aktividades ne’e rasik mos ameasa ba ema nia saude. “Ita bele dehan nia retornu ne’ebé ita hetan liu husi impostu, maibe benefisiu ba komunidade ne’e la iha. Laiha tanba ema ne’ebé hola sigaru ne’e so atu hasai de’it nia gostu,” nia hatene.

Banhira Jornalista Business Timor husu kona-ba rendimentu kada tinan diretor ne’e rasik ladun hatene, tanba ne’e nia hatete ida ne’e so iha diresaun impostu maka bele hatene liu katak reseita ba estadu ne’e hira. Enkuantu sigaru importasaun ne’ebe durante importa mai Timor ne’e kuaze marka sigaru oioin maibe ita bele dehan Timor kunesidu ho LA, kuaze labarik too ema boot fuma. Iha mos Gudang Garam Filter, sigaru sira ne’e kunesidu kedas iha tempu Indonesia inklui mos Marlboro. (BT)

Business Timor

Fabrika masin Timor-Leste hahú iha Ulmera

$
0
0

LIKISA - Governu Timor-Leste iha loron 21/09 halo inagurasaun dahuluk ba  industria masin iha Timor-Leste ne’ebé harii husi  kompañia NPM Industries Unipessoal. Lda iha suku Ulmera Postu Administrativu Bazartete, Munisipiu Likisa. Ministru Komersiu Industria no Ambiente (MCIA), Constancio Pinto hatete tinan barak ona to’os nain Ulmera lao ho prosesu ida tein masin uza prosesu tradisional ne’ebé ezizi esforsu barak maibe rezultadu uituan. Tanba kapasidade inter teknolojia no kapasidade prosesa masin limitadu hodi halo Timor-Leste mos depende ba iha masin ne’ebé mai husi rai seluk.

Maibe ohin loron MCIA hamutuk ho UNDP no mos Federação Cooperativa Liquiça hamutuk ho kompañia NPM halao prosesu ida kona-ba prosesa masin iha Kasait, Ulmera ho objetivu ida atu oinsa nasaun ida ne’e bele hamenus importasaun masin husi rai liur. “Ohin ita rona relatoriu husi diretor kompañia ita bele dehan katak tinan hirak mai tan ita han deit ona ita nia masin ona no ita sei la importa tan masin mai husi rai seluk maibe bainhira ita dehan hanesan ne’e tenke sosa ita nia masin, ita tenke orgullu ho ita nia produtu rasik, ita sosa masin ita hadomi ita nia rain ita hadomi ita nia produtu,” dehan Constancio ho orgullu iha inagurasaun fabrika masin refere.

Nia dehan masin la’os deit produtu ida ne’ebé TL hakarak hamenus husi importasaun maibe iha mos produtu sira seluk tan hanesan bee, mie instant, no mos produtu sira seluk ne’ebé Timor-Leste bele halo bazeia ba material prima ne’ebé iha. Tuir nia MCIA oras ne’e dadaun investe iha setor masin, tanba foin dadauk halo lansamentu ba prosesamentu masin iha Atabae. Ministeriu mos fo apoiu ba produsaun masin iha Manatutu no sei kontinua fo tan apoiu ba komunidade ne’ebé dezenvolve masin, sei servisu hamutuk nafatin ho kompañia atu nune’e bele fo garantia ba agrikultor sira.

Hatan mos kona ba preokupasaun kompañia ninian, Ministru Contancio hateten MCIA sei servisu hamutuk ho kompañia  no sei kordena ho ministeriu relevante sira ne’ebé fo sertifikadu ba kompañia sira atu nune’e bele halo prosesamentu sertifikadu sira ho lalais. “Governu tenke fo apoiu tanba ne’e ita nia setor privadu bele sai forsa no bainhira setor privadu forte bele kontribui ba dezenvolvimentu ekonomiku pais ida ne’e, tan ne’e mak hau nudar Ministru Comersio Industria no Ambiente promete atu servisu hamutuk ho ita boot hodi haree ba iha problema sira ne’ebé kompañia infrenta,” dehan nia.

Nia  dehan kona ba  presu transporte ninian laos servisu MCIA nian maibe sei haree hamutuk ho ministeriu kompetente atu oinsa bele haree ba iha problema refere. Constancio lori naran MCIA nia fo agradesimentu ba kompañia tanba se laos kompañia agrikultor sira laiha esperansa tanba kompañia mak fo esperansa ne’e ba sira. Entretantu Managing Director  NPM Industries Unipessoal.Lda, Surbash Mishra iha inagurasaun Industria Masin Ulmera  hateten katak Ulmera nudar fatin sentru ba iha masin nian iha Timor-Leste tanba masin hotu-hotu iha Timor-Leste sei halo prosesamentu iha fatin refere.

“Masin iha Timor-Leste lokaliza iha Ulmera, kompañia industria masin forma iha tinan 2011 no rejistu iha tinan 2011 ho objetivu mak harii fabrika, primeiru halo peskiza sobre material masin ho nia merkadu. Husi peskiza ne’e nia rezultadu ami hetan positivu no ami komesa avansa ba oin,” dehan Marging Director NPM Industries Unipessoal.Lda Surbash Mishra iha nia diskursu.

Konstrusaun fatin fabrika masin ne’e komesa iha tinan 2012. Iha 2013  sira komesa sosa ekipamentus masin nian, 2014 halo instalasaun, no 2015 makina instalasaun prontu halo operasaun. Tuir nia katak depois remata halo instalasaun ba industria masin, halo rekurtamentu ba staf tekniku sira no mos hodi buka parseiru sira hodi servisu hamutuk fo formasaun ba iha staf sira ne’ebé mak iha hodi bele kaer rasik industria refere. “Husi ida ne’e ami komesa halo rekrutamentu  staf tekniku rekursu humanus menus no tempu ne’e ami hetan patner ida naran Market Developmet Fund (MDF)  hodi servisu hamutuk ho AusAID hodi apoiu kompañia fornese treinamentu ba iha staf tekniku no mos staf  laboratory,”dehan nia.

Nia dehan husi treinamentu ne’e konsege hetan staf nain tolu iha tekniku ne’ebé kualidade tebes no sira mesak bele kaer fabrika  no la presiza ona ema husi liur mai atu kaer no mos  hetan staf  balu  bele test masin iha laboratory rasik. Nia afirma katak komesa produsaun masin iha tinan 2015 no rekurtamentu ba funsionariu hamutuk 11 kona-ba haree fabrika nian deit. Marging Director mos hatete investimentu  ba fabrika masin besik $600.000. Alende ne’e mos NPM Industry asina akordu hamutuk ho federasaun kooperativa durante tinan lima hodi  sosa sira nia masin husi povu iha munisipiu ne’ebé potensia masin hanesan Baucau (Laga) Manatutu, Atabae (Bobonaro).

Fabrika masin iha Ulmera ne’e, tinan ida bele hetan 500 ton husi parte Ulmera. NPM Industry mos halo akordu parte ne’ebé haree masin lagua iha Laga no sosa mos masin husi administrativu Laga Munisipiu Baucau. Masin husi Laga  iha tinan 2015 to’o iha fulan Setembru besik tonelada 2000. Iha tinan 2014 kompañia sosa masin husi Laga tonelada 500 maibe planu iha tinan 2015 sira hakarak sosa 2500 ton husi Laga, Manatutu, Ulmera no mos Atabae. Nia mos infroma katak agora dadauk kompañia foka  hela ba teknologia foun ne’ebé ba produs ro sold ne’ebé hanaran Jeo Member hodi  habai tasi been nune’e bee bele sai masin, masin mos hetan kualidade diak no mos ho kuantidade ne’ebé mak boot.

“Ami implementa tiha ona 23 jeo member iha Ulmera montante besik 14000 , ami implementa  mos iha Laga  besik 100 Jeo member, montante hamutuk 60.000  no ami fó ba Laga no Ulmera sira bele hetan masin ne’ebé kualidade diak no barak los nune’e mos komapñia hetan sasan ne’ebé mak diak,” dehan nia. Alende ne’e mos   implementa hela teknologia ne’e iha Manatutu hamutuk ho grupu feto masin ne’ebé rekomenda husi Sekretaria Estadu apoiu Feto, Veneranda Lemos. Nia dehan husi teknolojia Jio Member ne’ebé implementa iha kolan masin Manatutu besik hectares 50, investimentu hot-hotu besik $400.000 dollar , kolan Manatutu prontu iha 2016 tuir tarjetu katak sei hetan toneladas 3500 husi kolam Manatutu.

Iha tinan 2016 total masin iha Timor-Leste bele hetan toneladas 6000 no kompañia prontu atu sosa masin husi Laga, Manatutu,Ulmera , Atabae. Nia mos infroma tan kona ba  presu merkadu tanba TL nia populasaun tomak iha Timor-Leste  kada tinan ida presiza komsumu masin besik toneladas 2500 tan ne’e sira prontu atu kompete ho masin sira ne’ebé halo importasaun husi rai liur mai iha rai laran. “Ami iha kompetisaun masin ne’ebé importa husi liur no ami porntu atu kompete ho sira tan ne’e hau husu ita nia povu no emprezariu  promove no tenke fa’an ita nia masin tanba nia iha kualidade diak, foin dadauk ami haruka masin ba iha nasaun Singapura ho teste iha laboratory konsege hetan kualidade diak no sira mos hakarak importa ba iha sira nia rai laran,” hateten nia.

Tan ne’e nia dehan wainhira povu Timor-Leste mak sei hadomi produtu rai laran mak sei minimize prodtu masin importasaun husi rai liur mai iha rai laran. Nia mos rekomenda ba governu atu bele haree no tau konsiderasaun hodi bele promove setor industria sira iha rai laran mak hanesan kompañia manufaktura presiza karta husi ministeriu relevante hanesan sertifikadu karantina, sertifikadu esportasaun, sertifikadu saude  no sertifikadu orijinal kona-ba produtu mosu husi ne’ebé tanba bainhira halo esportasaun presiza serfikadu hirak ne’e.

“Agora ita atu ba trata dokumentus sira tenke han tempu barak no tempu ne’e rai tasi tolu mos halai hotu tan ne’e diak liu tenke trata karta lalais hodi bele halo esportasaun mos lalais,” dehan nia. Nia mos rekomenda tan katak iha Ulmera Kolam nian laiha armajen ba masin, tan ne’e presiza armajen ida iha fatin ne’e. Iha Laga presiza armajen ida no mos iha problema ba rai. Tan ne’e husu governu atu bele haree kona ba problema armajen no mos problema rai ne’ebé mak iha kustu transporte ne’ebé iha Timor-Leste sae maka’as tebes.

“Cost transporte maka’as loos tan ne’e hau husu governu atu bele kontrola ba presu transporte ninian hodi bele hamenus hodi nune’e proutu mai iha fatin produs nian bele baratu nomos produtu sai husi fabrika mos bele baratu hodi bele komnpete ho sasan mai husi liur,” dehan nia. Iha biban ne’e mos Administrador Munisipiu Likisa, Domingos da Conceição  nudar uma nain sente orgullu tanba industriaa sira komesa mosu  ona iha Likisa hatudu katak iha ona pasu aranka ba desentralizasaun.

“Laos ami sadik, laos ami eziji maibe hanesan autoridade lori povu Likisa nia hakarak hotu, agradese wain ba iha MCIA liu husi esforsu tomak hodi loke netik kapital ruma mai ita nia komunidade. Ao mesmu tempu fo biban ba industria ne’e atu bele harii hodi elimina lalais mesmu uituan ba kampu dezempregu ne’ebé durante ne’e munisipiu Likisa infrenta hela,” dehan Administrador ne’e.

Nia mos garante katak laos lalais maibe neineik sei lori povu nia mehi ne’ebé mak durante ne’e povu hamrok hela hodi nune’e bele dezenvolve povu nia moris ho diak ba iha futuru. “Ami hein katak laiha buat barak ami hato’o agradesimentu maibe ho uituan –uituan, lao nei-neik loron ruma sei to’o povu nia mehi no ho progresu ne’ebé uituan-uituan Liqkisa sei la maran tan,” dehan nia. 

Tuir observasaun katak iha inagurasaun industria masin Ulmera lao ho sermonia tradisional tuir lisan Ulmera nomos MCIA intrega sertifikadau apresiasaun ba kompañia tanba bele transforma masin husi prosesu tradisional ba iha industria hodi minimize importasaun  mai iha rai laran. Iha sermonia inagurasaun ne’e mos partisipa husi Ministru Coordenador Asuntu Sosial no Ministeriu Edukasaun Antonio da Conceição, Sekretariu Estadu ba Apoiu no Promosaun Sosiu Ekonomia Feto Veneranda Lemos, Vise Ministru MCIA Nino Pereira, konvidadu no mos komunidade sira husi Ulmera. (BT)

Business Timor

Indonézia preokupadu ho droga nebe tama liuhosi Timor-Leste

$
0
0

Ajénsia antinarkótiku hosi Indonézia (BNN, iha sigla indonéziu) preokupadu hela ho droga nebe tama iha Indonézia liuhosi Timor-Leste no alerta katak teritóriu ki'ik ne'e halo parte iha dalan hosi organizasaun kriminozu internasionál sira.

Tuir porta-vós BNN nian, Slamet Pribadi, "iha feto barak" maka trafika droga nebe mai hosi Nijéria no ne'e hanesan "problema ida la'ós de'it ba ASEAN [Asosiasaun hosi Nasaun sira Sudeste Aziátiku nian], maibé mós ba Timor-Leste".

"Xefe boot sira [hosi tráfiku internasionál] maka Nijéria no Xina" no droga "liuhosi Malázia depois to'o iha Tailándia, Timor-Leste, Indonézia ho Filipina", nia hatete.

Estadu-membru sira hosi ASEAN konkorda ona atu kopera iha dezenvolvimentu seguransa portuáriu hodi luta hasoru droga no, entre tinan ne'e no tinan oinmai, nasaun sanulu sei ko'alia kona-bá oinsá hasoru problema droga sira nian nebe mai hosi Nijéria, no Timor-Leste, nebe seidauk halo parte iha grupu ne'e, sei hetan konviti hodi partisipa, nia adianta.

Kona-bá númeru relativu sira ba droga sira nebe tama iha Indonézia liuhosi Timor-Leste iha tinan ikus ne'e, Slamet Pribadi rekua to'o 2012 hodi fó ezemplu ba kazu rua tráfiku nian ba metanfetamina kilo neen, nia afirma katak laiha tan informasaun.

Tráfiku droga nebe mai hosi Timor-Leste "ladún boot" bainhira kompara ho nebe maka hetan iha dalan sira nebe ligadu ho Malázia no Singapura, maibé porta-vós hosi BNN preokupadu hela ho falta seguransa iha nasaun foun hosi Sudeste Aziátiku ne'e.

"Dalan fásil liu hodi hatama narkótiku ilegál iha Indonézia maka liuhosi Timor-Leste, tanba ladún iha seguransa iha aeroportu [Díli nian]", nebe laiha ekipamentu "raio-x" nian hodi haree saida maka iha mala nia laran", nia alerta ona.

Hafoin ne'e, lori droga ba Indonézia liuhosi fronteira terestre ka liuhosi tasi.

Autoridade polísia timoroan sira ko'alia hela ho BNN hodi simu formasaun iha luta hasoru tráfiku, liuliu iha área "aplikasaun lei nian", nia hatutan, no hatete katak treinamentu tenki hahú "lalais tebes", lahó loron markadu ida.

Iha deklarasaun sira ba ajénsia Lusa, Slamet Pribadi defende ona katak Timor-Leste tenki aplika "lejislasaun todan" ida nebe hala'o iha Indonézia hodi luta hasoru problema no nune'e "ami tenta hamenus droga ilegál sira" iha rejiaun.

Nasaun boot hosi Sudeste Aziátiku iha lei antidroga ida nebe todan liu iha mundu, nebe inklui kastigu ba mate, bainhira pena máximu ba krimi balun iha Timor-Leste maka kastigu kadeia tinan 25, bele aumenta ba tinan 30 iha kazu espesiál sira.

"Bainhira Indonézia de'it maka maka'as liu, aplika kastigu ida todan tebes, sira sei halai ba Timor-Leste", nia alerta ona.

Tinan ne'e Indonézia halo fali ezekusaun ba trafikante sira liuhosi fuzilamentu, ho Prezidente Joko Widodo justifika katak loron-loron ema indonéziu na'in 40 no 50 mate tanba narkótiku, númeru ida nebe espesialista balun la konkorda.

Hafoin halo tiha ezekusaun tinan ne'e ba ema na'in 14, entre sira brazileiru na'in rua, nasaun ne'e sei iha ema na'in 72 nebe iha ligasaun ho narkotráfiku nebe maka sei hetan kastigu ba mate, maibé laiha ema ida maka mai hosi nasaun sira ho lian ofisiál portugés, haktuir hosi responsável ne'e.

Slamet Pribadi hein katak ezekusaun sira sei halo "iha tinan ne'e", hodi bele desvia trafikante sira hodi tama iha nasaun ne'e, maibé depende ba desizaun judisiál sira.

Ronda ezekusaun tuirmai karik sei akontese iha tinan oin, haktuir hosi gabinete Prokuradoria-Jerál nebe sita hosi imprensa indonéziu.

SAPO TL ho Lusa

Sala iha prosesu sira bele limita kazu hosi eis-ministra timoroan nian

$
0
0

Pareser jurídiku ida nebe husu hosi Governu timoroan konsidera katak "visisitude prosesuál sira" iha faze instrusaun hosi prosesu hasoru eis-ministra Finansa nian nebe hahú julga iha semana oinmai bele iha "refleksu negativu" ida iha nia defeza.

Pareser, nebe ajénsia Lusa hetan asesu iha loron-tersa ne'e, solisita hosi Ezekutivu timoroan hafoin Emília Pires husu tiha, iha fulan-Marsu, nia direitu petisaun nian, hodi hatete katak Governu Timor-Leste no entidade sira seluk iha "sala no ilegalidade oioin kona-bá prosesu-krimi" nebe halo nia sai hanesan arguida.

Refere ba iregularidade oioin, pareser konkorda ho pozisaun hosi Emília Pires, hamosu dúvida sira kona-bá aspetu balun iha prosesu no kona-bá dalan aplikasaun ba medida koasaun nian.

"Kona-bá arguida Emília Pires hanesan susar prenxe tipu legál ruma krimi nian nebe atribui ba nia, liuliu tanba (...) laiha evidénsia sira (iha auto sira) katak nia halo hahalok relevante iha ámbitu prosedimentu ba kestaun ne'e", le iha testu ne'e.

Emília Pires hahú julga iha loron-segunda oinmai, iha Díli, tanba akuzasaun prátika krimi sira partisipasaun ekonómiku iha negósiu no administrasaun nebe ladi'ak bainhira nia nu'udar ministra.

Pires ho eis visi-ministra Saúde nian Madalena Hanjam sai hanesan arguida tanba iregularidade sira hodi sosa kama ospitál atus resin iha kontratu adjudikadu sira ba empreza hosi eis-ministra Finansa nia laen, ho kombinasaun ida ba sira na'in tolu, iha folin dolár rihun 800.

Julgamentu ne'e adiadu hosi loron 23 fulan-Marsu Emília Pires nia defeza aprezenta rekursu oioin tanba iregulariadde sira, nebe indeferidu.

Iha testu nebe nia ezerse direitu petisaun nian, Emília Pires konsidera akuzasaun katak nia sai hanesan alvu "infundadu tbes", nia afirma katak bainhira hahú prosesu ne'e mosu beibeik "violasaun sistemátiku no todan sira" hosi nia direitu sira nu'udar arguida no "desizaun arbitráriu sira no inkomprensivel sira" hosi justisa.

"Hanesan ezemplu ida hosi buat ida nebe la devia akontese iha Estadu ida Direitu nian", nia hatete no hatutan katak buat nebe hanesan sala prosesu nian no sentrál sira seluk hasoru nia akuzasaun hosi prokuradoria timoroan nian.

Hodi hatán, Governu husu ona pareser independente ida ba sosiedade ida advogadu sira Timor-Leste nian (Da Silva, Teixeira & Associados), nebe husu hodi analiza prosesu tomak.

Iha dokumentu ne'e, ho pájina 121, advogadu sira konsidera katak, kona-bá sosa kama sira, Emília Pires "simu de'it justifikasaun hosi fonte úniku hosi fornesedór ida nebe mai hosi OM no, iha fatin seluk, haruka, tanba hanesan komponente ba asaun, ba Ministériu Saúde, lahó (...) intervensaun ida nebe bele hatudu katak hanesan aprovasaun hosi justifikasaun referidu".

Iha kontratu rua, pareser subliña, rekursu ba Rezerva Kontinjénsia Orsamentál nian "aprova nafatin hosi primeiru-ministru" nune'e "desizaun ikus sira la foti hosi arguida, maibé hosi ema datoluk: PM".

"Hosi elementu sira nebe iha hosi auto sira, tuir ami nia hanoin, no la hanesan ho teze nebe sustenta hosi Ministériu Públiku, iha kazu laiha impedimentu no mós konflitu ruma interese nian. No la mosu iha lei impedimentu ruma ba partisipasaun iha prosesu ida hanesan ne'e", refere hosi dokumentu ne'e.

Testu ne'e hatutan katak maski iha impedimentu sira ne'e akuzasaun laiha validade ruma tanba intervensaun hosi arguida "iha de'it ba prosedimentu relativu ba rekursu Rezerva Kontinjénsia nian, laiha intervensaun ruma desente, liuliu iha eskolla ba prosedimentu pré-kontratuál ka hodi hili fornesedór".

Motivu nebe halo advogadu sira konklui katak "tanba auzénsia hosi faktu sira hodi prenxe elementu relasionadu ho vontade sala nian kona-bá krimi partisipasaun ekonómiku iha negósiu hosi arguida Emília Pires", tribunál sira tenki deklara "inkapasidade parsiál" hosi akuzasaun.

SAPO TL ho Lusa

Autoridade husu atu habelar distribuisaun jornal Business Timor

$
0
0

VIQUEQUE - Autoridade iha Munisipiu Viqueque husu atu habelar liu tan distribuisaun jornal seminal Business Timor (BT), ba komunidade sira iha suku no aldeia munispiu Viqueque  tanba kontiudu jornal ne’e haree liu ba dezenvolvimentu ekonomia iha rai laran. “Tuir hau nia hare katak jornal Business Timor diak no hau lee ona,  jornal ne’e diak li-liu haree ba parte ekonomia nia mak barak liu. Jornal  ne’e kapas tebes oinsa bele eduka ema, jere sira nia osan ba sira nia moris,” dehan Diretor Edukasaun Munisipiu Viqueque, Emidio A. ba BT iha nia knar nafatin tersa 22/09 foin lalais ne’e.

Programa distribuisaun jornal Business Timor iha munisipiu refere hetan apoiu husi governu liu husi sekretaria estadu ba komukasaun sosial (SEKOMS) servisu hamutuk ho kompañia media Business Media Gropu Lda. Haree ba kotiudu jornal ne’ebé halai liu ba setor dezenvolvimentu ekonomia, diretor ne’e husu atu distribui mos ba iha Postu Administrativu liu-liu suku no aldeia sira ne’ebé la asesu ba informasaun.

“Ita haree ita nia komunidade sira iha Viqueque ne’e balu dook husi villa,  sira nunka asesu ba informasaun. Tan ne’e mak hau husu bele aumenta tan,”diretor ne’e husu. Nia hatete jornal ne’e kapas atu fo hanoin no fo motivasaun boot ba ba ema ne’ebé iha vontade atu lee konaba dezenvolvimentu iha rai laran. “Hau kompara ho jornal sira seluk, maske iha Munisipiu Vikeke jornal Business Timor deit mak kobre iha ne’e, maibe iha jornal sira seluk diak balu kolia konaba politiku, maibe buat ida politiku tempu deit hanesan iha tempu kampaña, mas agora ne’e koalia kona-ba dezenvolvimentu ida ne’e mak ita tenke hatene atu uza,” dehan nia.

Nia dehan povu presiza haree no lee jornal sira hanesan Business Timor para bele hatene dezenvolvimentu nia lalaok iha nasaun foun ne’e. Tuir nia hatete, Timor-Leste ukun an tinan sanulu resin ona presiza dezenvolvimentu ne’ebé makaás atu nune’e povu sira iha area rurais bele sente dezenvolvimentu ne’e. Tanba ne’e papel media importante atu povu informadu atu bele hatene oinsa lalaok dezenvolvimentu.

“Ema barak oras ne’e akonpana online no sira hatene situasaun timor ne’e laó oinsa, maibe povu sira iha area rurais sira nunka sente dezenvolvimentu.” Director Edukasaun Munisipiu Viqueque akresenta tan, jornal ne’e, nia kontiudu diak no kapas  tebes, maibe inportante liu mak ema ne’ebé iha vontade atu lee, tanba buat ida ne’e bele fo hanoin mos. Nia kongratula jornal ne’e tanba  fó benefisiu diak ba profesor sira li-liu iha Edukasaun Viqueque. “Ida ne’e bele mos aumenta tan koñesementu husi parte ekomonia nian,”dehan nia.

Entertantu iha fatin hanesan Chefe Centru Saude Internamentu Munisipiu Viqueque, Celestina da Costa Alves hatete Jornal Business Timor ne’e diak, maibe  ba ema sira ne’ebé halo atividade negosiu no nia husu atu tau mos pajina ida ba atividade saude nian iha laran. “Hau haree jornal sira ne’ebé ita boot sira distribui ba ami iha Munisipiu Viqueque ne’e diak no halai liu ba bisnis nian, maibe jornal ne’e hau hakarak atu aumenta tan atividade saude nian iha laran atu nune’e ami sira ne’ebé mak servisu iha centru saude bele asesu no oinsa ami bele hanete diak liu tan ami nia programa ne’e,”dehan nia.

Nia dehan sira nia atividade kona-ba atendementu ka ba ema sira ne’ebé moras oinsa halo atendementu fo asistensia ba ema moras sira. Nia parte informa mos katak, jornal ne’e diak, maibe presiza habeler ka distribui  mos ba suku sira, tanba iha Viqueque, munisipiu ida ne’ebé doók tebes husi kapital Dili no  komunidade sira balu nunka asesu ba informasaun.

Nia salienta tan, Munisipiu Viqueque komunidade barak mak hela iha suku no aldeia, nomos grupu industria no grupu kooperativa ne’ebé  governu kria ne’e iha suku no aldeia. Tan ne’e mak presiza mos atu distribuisaun ba area rurais sira. Tuir nia hatene ohin loron sirkulasaun jornal iha Viqueque so jornal Business Timor mak tama, jornal sira seluk laiha. Nia husu ba parte kompetente oinsa halo kordenasaun ho ministeriu relevante sira, kona-ba distribuisaun jornal ne’e atu nune’e komunidade sira iha suku no aldeia bele asesu hotu.

Xefe Centru Saude Munisipiu ne’e akresenta tan katak, informasaun liu husi jornal ne’e sira mos hatene no mos bele fo koñesimentu diak liu tan. Nia hato’o presiza tebes jornal ne’e ba suku no aldeia, tanba grupu kooperativas, industria liu liu atividade negosiu ne’e iha postu ka iha suku sira mak barak liu. “Tanba grupu barak ne’ebé oras ne’e dadaun ita kria ne’e, barak liu mak iha suku, tan ne’e mak presiza jornal ne’e ba iha neba. Maibe lataka dalan mos ba ami sira ne’ebé servisu iha centru saude, tanba ami sira ne’ebé servisu iha ne’e balu servisu ba iha saude, maibe iha maluk balun halo atividade negosiu,” xefe sentru saude ne’e afirma. 

Nia hatete benefisiu ba jornal ne’e, ema hotu bele lee no iha mos konesementu balun iha area negosiu. “Ezemplu akontesementu  ne’ebé iha, agora ami sira ne’ebé hela dook husi kapital Dili, ami labele hatene, maibe ami kuandu akompana jornal ne’e, ami mos bele hatene, maibe balun akonpana TV mos no  balun laé,”dehan nia. Entertantu tuir observasaun jornalista BT iha terenu nota katak, jornal Business Timor oras ne’e iha munisipiu viqueque kobre duni iha fatin neba no jornal ne’e unik duni ba kmunidade sira. (BT)

Business Timor

Estadu seidauk tau atensaun diak ba produsaun kafé

$
0
0

DÍLI - Timor-Leste nudar nasaun ne’ebé koñesidu mos ho nia produtu kafé organiku ka kafé Timor ne’ebé lori nasaun foun ne’e nia naran morin iha mundu maibe to ohin loron rikeza ne’e seidauk hetan atensaun diak husi governu no estadu atu dezenvolve ho diak. Haree ba realidade ohin loron kafé ne’ebé fa’an iha loza no kios sira mayoria ho kafé importasaun husi Indonezia duque kafé timor.

“Oras ne’e dadauk governu sidauk toma atensaun maximu  ba produsaun kafé Timor  tanba kafe husi rai liur kontinua dumina iha Timor, hanesan nest kafe,Tugu buaya no mos ABC Moka,” dehan Xefé Departamentu  Estudu Ekonomia no Dezenvolvimetu Institute of Business – IOB Juviano Ximenes ba  jornalista BT  kuarta 23/09 foin lalais ne’e.

Nia dehan ohin loron kafé timor konsege halo ona esportasaun ba merkadu internasional, hanesan ba iha nasaun Estadu Unidus  Amerika, maibe iha rai laran kafé husi estranjeiru maka domina. Ne’e hatudu katak politika governu no estadu ida ne’e nian seidauk klaru konaba valorizasaun nia produtu rasik. “Hau hanoin iha dadus balu hatudu katak,  ita halo produsaun kafé ne’e  ita exporta ona ba liur, tanba saida mak governu  sei kontinua fó espasu ba  estranjeiru sira  liu-liu iha Indonezia sira tanba durante ne’e sira nia produtu mak barak liu  iha ne’e. Wainhira governu  la halo  protesaun maximu ba kafé ne’e, loron ida ita nia agrikultor sira iha munisipiu Ermera lakohi ona atu  kuda kafé tanba  sira nia kafé ne’e folin laiha,”dehan nia.

Tuir akademiku ne’e katak ohin loron iha merkadu kafé husi rai liur kontinua dumina  kompara ho kafe lokal ne nudar mos dezafiu ida ba dezemvolvimentu ekonomia nasaun nian. Kompetisaun kafé maka’as iha rai laran, entaun  meus  governu nia atu tenki halo protesaun ba kualidade  kafé no tenki  hamenus sasan sira husi rai liur, atu nune’e bele fo espasu ba kafé lokal. “Governu tenki haree didiak ba peluan ne’e,tanba  produtu lokal iha Timor –Leste  ne’e produsaun  kafé mak  numeru 1 iha mundu,”dehan nia.

Tuir nia produtu nasaun foun ne’e nian ne’ebé iha valor bo’ot liu mak kafé ho mina tanba ne’e tenki tau prioridade atu dezenvolve hodi nune bele reduz mos importasaun. Tenke valoriza produtu rai  laran. Produtu rai liur  ohin loron kontinua dumina iha nasaun foun ne’e hodi fó impaktu ba povu agrikultor sira atu habo’ot sira nia tanba ne’e presiza valoriza produtu lokal hodi nune bele minimiza importasaun. Juviano Ximenes hateten, produsaun produtu lokal hanesan estratezia ida atu  dezenvolve setor  ekonomia nasional iha Timor-Leste  tanba presiza tau atensaun no valorizasaun.

“Produtu barak liu importa husi rai liur, ne’e hatudu katak kapasidade estadu, kapasidade seitor kompañia  sira no mos setor familiar,  seidauk iha kapasidade didiak atu hola produsaun iha rai laran,  durante ema barak mak sei konsumi produtu  sira mai rai liur,”dehan nia. Nia dehan dalan atu minimiza produtu importasaun governu tenke iha politika reforma hodi nune bele hasae produsaun ekonomia iha rai laran  hanesan politika fiskal  diversifika ekonomia.

“Iha akademiku la dun konkorda foin dadauk ne’e primeiru Ministru ba halo inpensaun produtu lokal iha armagen ne’e 200 tonelada ne’ebe mak at ona  ne’e hanesan failansu bo’ot  ida iha governu, tanba la iha kordenasaun entre liña ministerial, dala barak ita kestiona dehan katak produsaun iha rai laran menus maibe narealidade produsaun  produtu lokal estraga hotu iha armagem,” dehan Xefé departamentu.

Nia husu mos ba emprezariu atu hamutuk no dezenvole mos setor produtivu iha rai laran hodi nune bele miniza importasaun. “Tenki haree ba potensia husi agrikultura, setor turismu oinsa  mak  setor rua bele  halo investimentu iha rai laran,tanba durante ita nia produsaun lubuk ida mak abandona  hela hanesan produsaun kafé Timor ne’e to’o oras ne’e sidauk investe ho diak,” dehan nia. (BT)

Business Timor

Prevene fuma, tenke regula sigaru labele fa’an iha fatin barak

$
0
0

DÍLI - Apelu Governu atu ema labele kontribui ba fuma sigaru sei la fo influensia ba ema atu kontinua fuma bainhira laiha lei ne’ebé limita importasaun sigaru tama. “Primeiru governu tenki muda estrantejia ida katak sigaru hot-hotu tenki fa’an iha agen no hasae nia presu.

Ezemplu sigaru masu ida $8 dollar  ba leten   atu nune’e bele minimiza. Segundu sigaru la bele fa’an iha loja,  kios no tiga roda  sira hodi nune’e ema  labele sosa,” hatete Xefe Departementu Estudu Ekonomia no Dezenvolvimentu Fakuldade Ekonomia no Negosiu Institute of Business – IOB, Juviano Xavier bainhira husu nia hanoin kona-ba impaktu sigaru husi aspetu ekonomia ba Timor-Leste.

Ba BT, kuarta (23/09), nia subliña katak governu tenki halo lei ida para regula ema hot-hotu. Husi ministeriu saude kampaña barak kona ba sigaru dehan fuma sigaru oho ema nia saude maibe mekanismu la klaru, ema kontinua konsumu nafatin. Labarik ka boot asesu hotu ba sigaru  liu-liu ba negosiante sira. “Tuir hau nia observasaun durante ne’e labarik idade ki’ik mos fuma ona sigaru. Ita haree sira nia idade la merese atu  fuma, maibe sira fuma hela. Dala barak governu kolia kona ba protesaun direitu labarik sira  maibe  sira mak viola sira  nia direitu rasik,” nia hatete.

Tuir Juviano,  karik governu halo regulamentuida,  ema ne’ebe mak fuma durante ne’e  atu ba sosa sigaru  tenki lori nia kartaun mak foin sosa sigaru. Nune’e mos lei tenke bandu ema ne’ebé fa’an sigaru labele fa’an ba labarik sira. Nune’e evita labarik idade ki’ik sosa sigaru. Nia konkorda sigaru afeita ba ema nia saude,  maibe iha parte ida mos sigaru fo vantajen ba ema tanba  bele halakon ema nia stres. Haree husi aspetu ekonomia, bele fo vantajen uitoan ba negosiante ki’ik sira ne’ebé fa’an sigaru tanba ema sempre sosa loro-loron.

Entetantu Presidenti Junta Medika  Dr. Celia Alexandra Gusmão Soares   ba jornalista sira Sesta (25/09) iha nia knar fatin HNGV  katak, fuma sigaru sei oho ema   ema nia saude no  hamosu moras barak  mak hanesan, kankru  paru-paru, serangan jantung, strok. Nia hatete fuma ne’e impaktu primeiru hamosu moras ne’e depois afeta ba ekonomia, tanba atu kura moras hirak ne’e presiza orsamentu boot. Tuir   doutora  katak, diak liu fulan ida osan ne’ebe mak hola ba  sigaru ne’e bele hola ba buat seluk duke  sosa  sigaru atu estraga saude.

“Tanba durante ne’e ema barak sai vitima ba moras barak  bele fuma maibe  ikus mai sira mak  hetan terus. Ema foin sae sira  la hanoin sira nia saude maibe  kontinua fuma nafatin  ne’e oinsa mak atu prenvensaun  tanba prevensaun ne’e iha ita nia liman rasik, ne’e duni fuma tenki hapara, hau mos konkorda tebes kona-ba dekertu  lei atu bele minimiza ba ema sira ne’ebé mak konsumu sigaru ne’e,” dehan Dr. Celia. Nia hatete aimoruk atu kura ba ema fuma ne’e laiha, maibe  ba ema nia komitmentu karik  nia saude importante nia bele redus. (BT)

Business Timor

Informasaun Falsu, TL Sentru Transaksaun Droga Ba Indonésia

$
0
0

DILI - Timor Leste konsidera Informasaun neebe mak fo sai husi Indonesia katak Timor sai Fatin transkasaun aktividade droga, nee falsu no lalos tamba Timor Leste nasaun Soberanu no iha institusaun atu kombate droga.

Hatan ba Publikasaun Media Indonesia katak Timor Leste teritoriu kiik neebe hola parte iha dalan husi organizasaun kriminozu internasional, hanesan droga no sai fatin transakasaun droga hodi tama ba Indonesia, Vice Ministru Negosiu Estranjeiru Roberto Soares Konsidera Informasuan nee falsu no lalos.

Informasaun neebe hatete buat hotu liu husi Timor no Timor mak sai hanesan sentru transaksaun nee la los no informasuan falsu,” dehan Roberto ba Jornalista kuarta (30/09/2015) iha Palasiu Prezidensial Nicolao Lobato.

Roberto hatete Buat neebe mak  Timor Leste hare iha noticias kona ba Droga nee kuaze nasaun iha ASEAN Tomak hetan, konserteza inkliu mos Timor Leste tamba Timor nasaun soberanu husu kooperasaun ho nasaun hotu-hotu atu iha komitmentu hodi bele prevene no kombate atividade illegal sira.

Antes nee Eis Prezidente Republika Jose Ramos Horta katak Moras HIV/SIDA no droga desde sei prezidente koalia iha parlamentu no halo apelu ba joven no mos kaben nain sira kuidadu buka feto lolos. Informasaun kompletu iha STL Jornal no STL Web, edisaun Kinta (1/10/2015). Timotio Gusmao

Suara Timor Lorosae
Viewing all 15965 articles
Browse latest View live